Võrdõiguslikkusesse uskuv Eesti naine peaks minema vabatahtlikult ajateenistusse

Kuidas sel teemal väidelda?

Antud teema kätkeb endas kahte suuremat idee valdkonda: sooline võrdõiguslikkus ning riigikaitse. Oluline on aga tähele panna, et teema on püstitatud konkreetse inimese vaatenurgast Eesti ühiskonnas. See tähendab, et küsimust tuleks käsitleda võrdõiguslikkusesse uskuva naise perspektiivist, mõeldes, millised on tema põhimõtted, kuidas vabatahtlik ajateenistus ja selle praegune süsteem nende põhimõtetega kokku läheb ning millised individuaalsed ja ühiskondlikud kahjud ja kasud kaasneksid, kui selline naine ajateenistusse läheks või ei läheks. Teatavat rolli mängib ka Eesti ühiskonna arusaam naisest ja ootustest naise käitumisele.

Jaatusel tuleks selgitada, millised on võrdõiguslikkusesse uskuva naise väärtused ja eesmärgid ning miks ta nende kaitsmiseks ja saavutamiseks vabatahtlikult ajateenistusse minema peaks. Muuhulgas tuleks jaatusel mõelda, kuidas selline käitumine Eesti ajateenistuse süsteemi ja ühiskondlikke arusaami positiivselt mõjutada võiks, arvestades sealjuures potentsiaalseid takistusi, millega kõnealune naine kokku puutuda võib. Samuti võib jaatus arutleda, mis on sellise käitumise mõju võrdõiguslikkuse liikumisele ja riigikaitsele laiemalt.

Eitus peaks seevastu arutlema, kuidas võrdõiguslikkuse ja ajateenistuse eesmärgid ja struktuur omavahel vastuolus võivad olla. Üheks keskpunktiks võiks olla, millised takistused esinevad võrdõiguslikkusesse uskuval naisel ajateenistuses oma eesmärkide saavutamisel. Näiteks, tasub arutleda, kas esineb takistusi ajateenistuse struktuuris või personalis, mis muudab kõnealuse naise eesmärkide saavutamise võimatuks ning kas oleks teisi alternatiivseid viise, kuidas selle naise eesmärke saavutada, rõhutades, miks need alternatiivid paremad oleks. Lisaks tasub eitusel mõelda, kas vabatahtlik ajateenistus ühtib võrdõiguslikkuse liikumise väärtustega ning kuidas sellega liitumine või selle põhimõtteline toetamine võib kahjustada liikumist ennast.

Mida tähendab teema sõnastus?

Võrdõiguslikkusesse uskuv naine on inimene, kes usub, et meestele ja naistele peaksid olema tagatud võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Tema eesmärk ei ole tingimata muuta kõik mehed ja naised samasuguseks, vaid tunnustada kõigi erinevusi, pakkudes samaaegselt võrdselt ühiskondlikke hüvesid ja kohustusi.

Vabatahtlik ajateenistus on kaitseväekohustuse võtmine omal soovil, st otsus astuda riigi poolt läbi viidud sõjaväelisse väljaõppesse. Eestis on ajateenistus 18- kuni 27- aastastele noormeestele kohustuslik ning 18- kuni 27-aastastele naistele vabatahtlik. Ajateenistuse läbimisel on mõlemad kuni 60. eluaastani (k.a) kaitseväekohustuslased ning peavad ilmuma reservõppekogunemistele.

Täiendavad küsimused, millele mõelda

  • Milles seisneb siin ühiskondlik probleem?
  • Kuidas probleem teema kontekstis paraneb/halveneb?
  • Kuidas mõjutab  plaan ajateenistusse minevaid või olevaid naisi?
  • Kuidas mõjutab plaan ajateenistust kui süsteemi
  • Kuidas mõjutab plaan ajateenistusse minevaid või olevaid mehi?
  • Millist rolli naised ajateenistuses kandma hakkaksid?
  • Kas ja kuidas mõjutab plaan Eesti kaitsevõimekust?

Märksõnad:
võrdõiguslikkus, feminism, vabatahtlik ajateenistus, militarism, gender intergration, universal conscription

Lisamaterjal

Mis on ajateenistus?
Lühidalt ajateenistusse astumise protsessist meeste puhul
Lühidalt ajateenistusse astumise protsessist naiste puhul
Lühidalt millised on naiste kohustused ja võimalused ajateenistuses
Valitsus plaanib kolmekordistada naiste arvu kaitseväes

Üldisemaid artikleid naiste ja ajateenistuse kohta:
https://www.icds.ee/et/blogi/artikkel/naised-kaitsevaes-muudid-ja-tegelikkus/
https://www.ncronline.org/news/politics/feminists-weigh-draft-registration-women
https://www.theatlantic.com/sexes/archive/2013/01/the-feminist-objection-to-women-in-combat/272505/
http://sverigesradio.se/sida/artikel.aspx?programid=2054&artikel=6098160
http://www.slate.com/articles/double_x/doublex/2016/02/should_women_be_required_to_register_for_the_draft.html
https://link.springer.com/article/10.1007/BF02685655